Venemaa läänepiiril on üüdimurdjaNATOkoondabBaltiriikidessevägesidetVenemaadrünnata–NATO asunud Balti riikidesse vägesid koondama ja valmistub rünnakuks, kinnitab Kremli propagandamasin. Müüdimurdja vaatab selle narratiivi telgitagustesse ja uurib, kuidas on lood sõjalise tasakaalu ja agressiivsusega siin piirkonnas tegelikult. Müüt: NATO on agressiivne ja koondab Balti riikidesse vägesid Mida müüt väidab? Väikesed ja kurjad Balti riigid ässitavad oma NATO liitlasi Venemaa vastu üles ja hirmutavad neid tegelikult olematu Vene agressiooni ohuga. NATO on asunud seetõttu kuhjama Balti riikidesse vägesid ning käitub siin agressiivselt, korraldades idanaabri vastu suunatud sõjalisi õppusi ja sundides rahuarmastavat Venemaad ka oma kaitset tugevdama. Olulise nüansina on viimasel aastal lisandunud seisukoht, et tegemist on peamiselt USA mahitatud agressiivsusega, kes oma siinsete käsilaste, Balti riikide ja Poola abiga sunnib oma Euroopa suurriikidest NATO liitlasi Venemaa vastu ebasõbralikult käituma. Tegelikult tahaksid Euroopa suurriigid Venemaaga sõbralikult läbi saada, kuid USA majanduslikud huvid (vedelgaasi ja USA relvastuse müük) on takistuseks selle loomuliku sõpruse edenemisele. Miks müüti levitatakse? Kreml loob Venemaal sel viisil vaenlase kuju, kelle agressiivne käitumine on erinevate probleemide (näiteks majandussanktsioonid, Nord Stream 2 takerdumine) põhjuseks. Selliselt loodud vaenlasele saab suunata elanikkonna pahameele. Teisalt võimaldab võimsa vaenlase ja sõjalise ohuga ähvardamine mobiliseerida rahva kaitsetahet, põhjendada suuri kaitsekulutusi ning juhtida tähelepanu eemale nimetatud probleemidelt. Müüdi mõjuväljas olevaile Balti riikide elanikele antakse sõnum, et nad on üksnes etturiteks suures mängus, kus selle maailma vägevad on valmis neid oma huvidele ohvriks tooma. Õõnestatakse usaldust riiklike institutsioonide ja juhtimise vastu, kinnitades, et liitlaste suurenev kohalolek kasvatab sõjalise konflikti tõenäosust, milles peamiseks kannatajaks jääks kohalik elanikkond. Külvatakse ebakindlust tuleviku suhtes ning soovitakse kujundada ebasõbralikku suhtumist NATO vastu. Rahvusvaheliselt on eesmärgiks lõhestada NATO ühtsust, külvata liitlaste vahel erimeelsusi ning veenda NATO liikmesriikide elanikkonda kaitsekulutuste ebavajalikkuses. Balti riike soovitakse näidata USA käsilastest ebameeldivate tüliõhutajatena ning Venemaad rahuarmastava riigina, mis on sunnitud oma sõjalist kohaolekut piirkonnas suurendama üksnes vastusena NATO kasvavale agressiivsusele. Kummutame müüdi Müüt väidab, et NATO suurendab oma kohaolekut Balti riikides ning see on ohuks Venemaa julgeolekule. Tõsi on, et 2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. 2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal, Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Sarnased üksused on ka Lätis, Leedus ja Poolas. Kuidas see mõjutab aga jõudude tasakaalu siin piirkonnas? Kõigepealt tuleb kokku leppida, mida me omavahel täpselt võrdleme. Keegi ilmselt ei kahtle, et NATO tervikuna on tõepoolest sõjaliselt palju võimsam kui Venemaa koos võimalike liitlastega. Kui me räägime aga Balti riikidest, siis saab määravaks see, kui kiiresti on võimalik erinevatel osapooltel oma sõjalist jõudu siia paisata. Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses 2016. aasta märtsis valminud raport , mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas, märkis, et lääneriikide sõjalised jõud ei ole siinses regioonis otsekohe saadaval. “Venemaal on piisav kõrge intensiivsusega sõja pidamise võime, mis suudab seada NATO ülekaalu kahtluse alla kõigis sõjapidamise valdkondades. Venemaa A2/AD [juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise] võime on suuteline välistama NATO jõudude juurdepääsu- ja manööverdamisvabaduse õhus, merel ja maal kogu Balti operatsioonialal,“ seisab raportis. Seega saab vähemalt võimaliku konflikti esimeses staadiumis arvestada üksnes nende jõududega, mis on olemas kohapeal – eelkõige Balti riikide endi kaitsejõud ja kohapeal olevad liitlaste üksused ühelt poolt ning Venemaa Lääne sõjaväeringkond teiselt poolt. Eesti välisluureamet nendib oma tänavuses aastaraamatus, et Venemaa jätkas 2018. aastal sõjalise jõu tugevdamist oma läänepiiri ääres. Vene relvajõud moodustasid seitse uut manööverpolku (üks polk on 2-5 pataljoni), neist neli tankipolku, mis paiknevad kõik vähem kui 50 kilomeetri kaugusel piirist. Välisluureameti hinnangul valmistuvad Vene relvajõud prioriteetsel läänesuunal võimalikuks sõjaks laial rindel.