Enne lugema asumist anna digiallkiri Propastopi algatusele Kremli propagandakanalite ohjeldamiseks. Iraan on õtabeeskujuVenemaast–informatsioonilise mõjutamise alal maailmas tunnustatud tegija. Kuigi võib tunduda, et selles kauges Lähis-Ida islamiriigis toimuv Eestit suuremat ei mõjuta, on see mulje petlik. Iraani süvenev vastasseis Iisraeli, Saudi-Araabia ja USA-ga koondab endale kogu maailma tähelepanu ning täna sealses infokonfliktis kasutusel olevad mõjutusvõtted on küllap juba kantud ka teiste riikide retseptiraamatuisse. Paljuski on Iraan oma mõjutustegevuses eeskuju võtnud Venemaalt. Sarnaselt Venemaale on Iraan rajanud hulgaliselt võltsuudiseid levitavaid veebisaite ja sotsiaalmeediaprofiile, varastanud nende jaoks sisu ja fotosid, teinud sihitud reklaampostitusi erinevatel platvormidel alates Facebookist ja Youtubest kuni Redditi ja Twitterini. Aga on ka erinevusi. Kui Venemaa on globaalne mängija ning soovib mõjutada protsesse endale sobivas suunas kogu maailmas, siis Iraan tegutseb valdavalt üksnes teemadega, mis puudutavad arenguid Lähis-Idas. Venemaa ehk tuntuima mõjutuskampaania käigus 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal levitati valeinfot kõigile võimalikele sihtgruppidele ning kõigi võimalike kandidaatide kohta eesmärgiga ühiskonda lõhestada ja segadust külvata. Iraani mõjutustegevus on aga selgelt ühepoolne – näiteks Palestiina küsimuses üksnes Iisraeli vastane. USA auditooriumile suunatud sõnumites on võetud selgelt president Donald Trumpi vastane hoiak. Lisaks Teherani ametliku poliitilise agenda edendamisele keskendub Iraani propaganda riigi sõjalise võimsuse demonstreerimisele. Võimalikke vastaseid soovitatakse heidutada ning liitlasi julgustada, kujutades Iraani armeed suure, võimsa ja tehniliselt arenenuna ning väejuhte tarkade, kogenud ning võidukatena. Sõjalistes konfliktides langenud sõdureid kujutatakse märtritena, kes surid Islami ja Iraani eest. Iraan kontrollib neid jõupingutusi luure- ja riikliku julgeoleku ministeeriumis loodud spetsiaalse desinformatsiooniosakonna kaudu, mille ülesanne on rajada vajalikud psühholoogilise sõja, meedia desinformatsiooni ja propaganda struktuurid islamivabariigi vaenlaste vastu. Kokku oli Reutersi poolt küberturvafirmade FireEye ja ClearSky abiga paljastatud veebilehtede võrgustikul erinevates riikides igakuiselt üle poole miljoni tarbija ning sotsiaalmeedia kontodel üle miljoni jälgija. Kõik veebilehed olid ühel või teisel viisil seotud International Union of Virtual Media nimelise online meedia agentuuriga, mille niidid viivad Teherani. Veebilehtede kaudu levitati nii Teheranile sobivaid tõelisi uudiseid kui ka võltsuudiseid nii Jeemenis, Süürias, Egiptuses, Pakistanis, Afganistanis, Iraagis, Indoneesias ja Sudaanis kui ka Iisraelis, Türgis, Venemaal, USAs ja Euroopa Liidu liikmesriikides. Võltsuudiste mõjukuse näiteks võib tuua juhtumi, kus Pakistani toonane kaitseminister Khawaja Asif ähvardas 2016. aastal oma Twitteri säutsus üht Another Western Dawn nimelises uudisteportaalis avaldatud libauudist uskuma jäädes Iisraeli tuumalöögiga. Et tegu oli Teherani popagandamasina toodetud libauudisega, sai ta teada alles Reutersi ajakirjanike järelpärimise peale. Kuigi pärast Reutersi paljastusi on mitmeid libauudiseid levitanud veebilehti ja sotsiaalmeedia kontosid suletud, tegutsevad mitmed edasi ning on tekkinud ka uusi. Tänavu märtsis teatas Facebook 513 Iraaniga seotud libalehekülje sulgemisest ning mais lisandus veel 90. Sotsiaalmeedias on kontosid ja lehekülgi sulgeda suhteliselt lihtne, siis veebilehekülgede sulgemine on märksa keerulisem ning nõuab eri osapoolte koostööd. Uudse desinformatsiooni levitamise meetodina on Teheran võtnud kasutusele lühiajaliste veebilehtede taktika, mida selle avastanud uurimiskeskus Citizen Lab nimetab oma raportis “Lõputuks ühepäevaliblikate võrgustikuks” (The Endless Mayfly Network). Raport analüüsib, kuidas Iraaniga seotud operatiivtöötajad lõid kümnetes erinevates domeenides enam kui 100 võltsartiklit, millest paljud jäljendasid seaduslikke uudisteväljundeid. Üht sellist juhtumit kirjeldab oma artiklis ajakiri Foreign Policy, mis samuti identiteedivarguse ohvriks langes. 2017. aasta juunis libadomeenil foreignpolicy.net avaldatud artikkel jätab mulje, justkui oleks tegemist ajakirjas Foreign Policy ilmunud looga, milles endine CIA direktor Michal Hayden kritiseerib teravalt USA valitsust Saudi-Araabi toetamise pärast. Tegelikult sellist artiklit kunagi ajakirjas ei ilmunud, kuid sotsiaalmeedias hakkas lugu levima. Täna seda artiklit veebist enam ei leia, säilinud on vaid veebiarhiveerimisteenuse koopia.