Russofoobia (veneviha) on üüsmillekskleebitaksevenevihasilte–silt, mida Venemaa võimuladvik kleebib Lääne vastases infosõjas külge nii oma välis- kui kodumaistele oponentidele. Kujutletav russofoob on universaalne vaenlane, kelle vastu võitlemine peab koondama Putini režiimi toetajaid ning neutraliseerima riigisiseseid kriitikuid. Putini režiim kujutab end konservatiivsete (venelike) väärtuste kaitsjana liberaalse ja moraalselt laostunud Lääne pealetungi vastu nii Venemaal kui väljapool seda (nn vene maailm). Ta on asetanud võrdusmärgi enda ja kõige veneliku vahele. See võimaldab ühelt poolt kõiki Venemaa osalusega rahvusvahelisi konflikte (Kosovo, Gruusia, Ukraina, Süüria) seletada väärtuste konfliktiga, milles Venemaa kaitseb traditsioonilisi väärtusi ja rahvusvahelist õigust, mida Lääs ohustab. Teisalt saab russofoobias süüdistada kõiki Kremli oponente, eeskätt vene liberaale, ning koondada venelased võitluses ühise vaenlase vastu. Võitlus russofoobiaga on osa infosõjast, milles Venemaa on viimastel aastatel muutunud märksa agressiivsemaks. Russofoobia vastase võitluse kontseptsioon on mõeldud mõjutama eeskätt venemaalaste maailmapilti. Maailma jagatakse emotsionaalselt „meieks“ ja „nendeks“ ja leppimine polegi õieti võimalik, sest konflikt on väärtustepõhine. Tegemist on põhjalikult planeeritud, pikaajalise ja riigi poolt rahastatud infooperatsiooniga, mille taga seisavad eksperdid ja analüütikud, kes esmalt valmistavad ette teoreetilised alused (artiklid, raamatud) ning aitavad siis seda ka ellu rakendada (konverentsid, esinemised telesaadetes, trükimeedias). Alates 2012. aastast on russofoobia kontseptsiooni arendamisega intensiivselt tegelenud Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituut (RISI), kes töötab Presidendi administratsiooni heaks. 25.-26. septembril 2015 toimus Moskvas konverents „Russofoobia ja infosõja Venemaa vastu“, korraldajaks CIS-EMO (http://www.cis-emo.net). See viitab russofoobia-teemalise infosõja intensiivistumisele lähitulevikus. Ettekannetes kujutati russofoobiat rassistliku vihana kõige veneliku vastu ja seega otsese ohuna venelastele. Leiti, et Lääne poolt õhutatav russofoobia võib ohustada globaalset julgeolekut. Russofoobideks tembeldati ka režiimi liberaalsed kriitikud Venemaal. Võimalike vastumeetmetena käidi välja ekstremismi, laimu ja rahvuste vahelist vaenu käsitleva seadusandluse karmistamine, russofoobia-vastaste infokeskuste võrgu loomine Euroopas ja vastavasisulised võõrkeelsed infoportaalid ning koostöö Euroopa inimõiguste organisatsioonidega (russofoobiat esitletakse rassismi ühe vormina). Sellel konverentsil oli esindatud ka Eesti (Dmitri Linter). Ukrainas näeb Putini režiim osa „vene maailmast“, kus Lääne poolt toetatud „russofoobid“ on võimu haaranud. Uut Ukrainat toetavat Poolat kujutatakse põlisvaenlasena, slaavlaste Juudana, Lääne ketikoerana ning USA Trooja hobusena Euroopas. Kujutletava russofoobia vastane võitluse toob endaga kaasa rohkem vene šovinismi (seda multietnilises riigis), agressiivset poliitilist retoorikat ja isolatsionismi. Allikas: Jolanta Darczewska, Piotr Żochowski, Russophobia in the Kremlin´s Strategy: A Weapon of Mass Destruction – Point of View, Number 56, October 2015. Väljaandja OSW (Centre for Eastern Studies), 29 lk. Loe põhjalikumalt uuringust siit. Loo illustreerimiseks on kasutud kuvatõmmist refereeritud analüüsi kaanepildist.