Detsembri alguses helises Inglismaal elava vene menukirjaniku Boriss Akunini telefon. Kirjanik,öntgenRusskiiMirsiseriiklikukskasutamiseks– kelle teoseid on isegi eesti keeles avaldatud üle 20, hakkas enda arvates vestlema Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit esindava endise kultuuriministri Aleksandr Tkatšenkoga. Paraku avaldasid selle telefonivestluses sisu mõne päeva pärast vene tuntud tüngakõnede tegijad Vovan ja Lexus. „Vestluses tüngakõne tegijatega polnud kirjanik tagasihoidlik – näiteks teatas ta, et ei mõista hukka põhimõtet „hea venelane on surnud venelane“ ning suhtub mõistvalt Ukraina droonirünnakutesse vene linnade pihta,“ kirjutas üks Venemaa popimaid ajalehti Argumentõ i Faktõ. Selle peale puhkes Venemaal isamaaline pahameeletorm. Meenutati, et tegelikult on Akunin pseudonüüm, vene keeles loova kirjaniku kodanikunimi on Grigol Tšhartišvili ning ta ju polegi päris venelane. Rõhutati, et juba pärast 2014. aastat kolis kirjanik vabasse maailma, kus ta elab Venemaal müüdud detektiivromaanide ning ajalooraamatute arvelt nii hästi, et omab mitmeid maju. Poliitikute ja Kremli-meelsete ühiskonnategelaste seas puhkes võistlus, kes nõuab kodumaa reetur Akuninile karmimat karistust. Kiiresti lõpetati Venemaal tema teoste müük ning seejärel algatati Akunini vastu kriminaalasi. Akunin pole lihtsalt kirjanik, vaid kümnete miljonite vene kriminullide ja ajalooliste romaanide lugejate lemmik. Ilma liialdamata võib Akunini loodud detektiiv Erast Fandorini kuju võrrelda Sherlock Holmesi tähendusega inglise kultuuriruumis. Venelaste ühe armastatuima kirjaniku saatus on ainult üks näide sellest, kuidas Vladimir Putini režiim pärast täiemahulise sõja algust hävitab vene kultuuriruumi. Kuigi sõja ametlik eesmärk on Russkii Miri ehk Vene maailma kaitsmine ning jõuline laiendamine. President Vladimir Putin õigustas sõda Ukraina vastu muuhulgas sooviga kaitsta ja laiendada Russkii Mir ehk vene maailma. Ent juba aprillis tõi Narratiiviröntgen välja: „Lisaks välismaal elavatele venelastele on vene maailma narratiiv aja jooksul üha olulisemaks Kremli tööriistaks muutunud ka siseriiklikult.“ Õnneks vähenes erinevalt Putini välja hüütud eesmärgist Russkii Miri mõju pärast 24. veebruari 2022 järsult põhjusel, et pealt 40 miljoni elanikuga Ukrainas lõppes vene keele kasutamine ning vene kultuuri tarbimine. Olulises mahus kahanes agressorriigi kultuuri tarbimine samal moel muudes Euroopa riikides. Ajapikku koguneb üha rohkem näiteid, et agressiivne Russkii Miri jutlustamine ning sellega kaasnev tsensuur laastab kõige valusamalt vene kultuuri ennast. Avaliku arvamust uuriva Levada Keskuse küsitlused näitasid kogu eelmisel aasta vältel, et venelaste enamikku Ukraina sõda ei huvita. Mullu detsembris tehtud küsitluse kohaselt on sõjasündmused, isegi Ukraina otsesed rünnakud Venemaa territooriumil, venelaste enamuse jaoks kolmandajärgulised sündmused. Ent tegelikkuses tajuvad kõik venelased sõja kaasmõjusid oma kultuuritarbimises, sest järjest kaovad eetrist tavaliste inimeste lemmikartistid. Nii kõrg- kui popkultuuri tasemel. Neist ilmselt tuntuimad on läbi aegade Venemaa menukaim laulja Alla Pugatšova ning tema abikaasa, riigi viimaste kümnendite menukaim telekoomik Maksim Galkin. Kui mõnda aega Iisraelis elanud Pugatšova mullu novembri alguses Venemaale naases, tabas teda pealekaebuste laine. See on üks Venemaale omane sõja-ajastu nähtus: kaaskodanike pealekaebused, mis on hästi tuntud nõukogude minevikust, eriti Stalini terrori päevilt. Diivale heideti ette kodumaa reetmist, milleks lisaks kodumaalt lahkumisele andsid alust tema abikaasa Galkini selgelt sõjavastased seisukohad. Tulemuseks oli see, et vaid paari päeva pärast lahkus pop-diiva taas Venemaalt. Loomulikult ei kõla Venemaal enam tema muusika, nagu ka selliste rockstaaride Andrei Makarevitsi, Juri Ševtšuki, Zemfira ja paljude teiste muusika. Seda põhjusel, et need popiidolid on sõja ja Putini režiimi vastu. Seetõttu on nad välja arvatud play-listidest ning ilma jäetud autoritasudest. Ent kui tavalised venelased võivad mööda vaadata Ukraina rünnakutest Krimmis või Belgorodis, siis oma popiidolite vaikimist nad lihtsalt peavad märkama. Vene rockimuusika ajaloos ühe olulisema bändi Mašina Vremeni juhilt Andrei Makarevitšil mullu sügisel: kus sa annad oma järgmise kontserdi – kas Venemaal või Ukrainas? Makarevitš vastas pärast mõningast mõttepausi: „Millegipärast tundub, et Ukrainas. Sõja lõpu puhul.“ Levada Keskus küsis mullu detsembris venelastelt ka seda, kes on nende arvates riigi parimad mees- ja naislaulja. Pika puuga juhtis seda nimekirja Kremli ööbik Šaman, keda nimetas 20% küsitletutest. Teised popstaarid Polina Gagarina, Filipp Kirkorov, Nikolai Baskov, Anna Asti kogusid küsitluses 3-6% toetajaid.