Loe artikli esimest ja teist osa vene keeles. Peterburis toimus 8. – 11. novembril Vene rahvuskaaslaste (kaasmaalaste) XI Balti foorum, mis avaldustest otsustades oli “mõeldud endise Nõukogude Liidu venekeelsete elanike ühendamiseks”. Ainus meediaväljaanne, mis otsustas seda foorumit kajastada, oli Tribuna portaal. Artikli autoriks oli Tatjana Ljubina, üks Peterburi kohvikus toimunud plahvatuse ohvritest, milles hukkus Vladlen Tatarski. Jättes kõrvale küsimuse, miks on vaja endise liidu venelasi ühendada, iseloomustas seda foorumit hulk suurepäraseid propagandistlikke väljaütlemisi, millest oli raske aru saada. Anname teile lihtsalt võimaluse tutvuda foorumil välja toodud punktidega, et saada aimu päevakava absurdsusest. Niisiis, Ljubina materjalist : „Suurem osa ajast kulus arvamuste vahetamisele konkreetsete jõupingutuste üle, mida Venemaa kõigi tasandite võimud peavad lähitulevikus ette võtma: 2023. aasta detsembris võidakse riigist välja saata sadu või isegi tuhandeid vene keelt kõnelevaid lätlasi. … … Samas on üldine tendents, et küüditamine ohustab ka Leedu ja Eesti kodanikke – neid, kes nende riikide valitsuste hinnangul ohustavad riigi julgeolekut. Leningradi oblast oma ühise piiri tõttu Eestiga on eelseisvast koormast täiesti teadlik. Samal ajal on põhiosa küsimustest föderaalse jurisdiktsiooni all – see määrab, millised volitused, võimalused ja rahastus piirkond saab. Leningradi oblast on omalt poolt valmis korraldama küüditatute vastuvõtmist – seda ütles foorumil Leningradi oblasti sisepoliitika asekuberner Anna Daniljuk. Praegused probleemid on päevaprobleemid, kuid tähelepanuta ei tohiks jätta kultuurilisi ja ajaloolisi probleeme. Osalejate sõnul ei tohiks tingimustes, kus mitte ainult venekeelsed väljaanded ja uudised, vaid isegi suuline suhtlus võib olla keelatud, anda järele survele ja lõpetada rääkimine ja kirjutamine nendest ajaloolistest ja kultuurilistest sündmustest, mida me kõik – endise NSVLi elanikud – koos kogesime. Vastasel juhul ei saa ühel päeval lapsed, kelle raamatutest on tänapäeval eemaldatud näärivana (on olemas jõuluvana) või Buratino (on olemas Pinocchio), rääkimata Suurest Isamaasõjast (on olemas Teine maailmasõda), enam aru, mis pistmist on Venemaal ja inimestel “teisel pool Narva jõge” nende mineviku ja olevikuga? … Samal ajal arutasime säilitamise ja edasikandmise viise – võimalusi, kanaleid, meetodeid”. Materjalis toodud väidete vastu pole mõtet hakata vaidlema, kuid ajakirjanik oleks võinud kaasmaalaste tähelepanu juhtida sellele, et Eestis töötab ja areneb venekeelne meedia, sealhulgas on kasutajatele kättesaadav nn Vene kaasmaalaste portaal baltija.eu. Mis puudutab taaslevi (ilmselt telekanalid?), siis me oleme 21. sajandis ja tehnoloogiline areng on ikka veel ihaldatud Nõukogude Liidust eemaldunud. Väljaanne rus.postimees.ee uuris mõningaid kaasmaalaste sõnavõtte ja esinemisi foorumil ning keskendus mõtetele, mis kõlasid kaasmaalaste liikumise endise Eesti aktivisti Aleksandr Kornilovi suust, kelle elamisluba Eestis tühistati detsembris 2022. aastal. Ta võttis üles ka narratiivi, et Eestist ja Lätist saadetakse jätkuvalt inimesi välja, “nendega tuleb midagi ette võtta”. Ja ta tegi ettepaneku, et Eestist ja Lätist väljasaadetud ja ümberasustatud kaasmaalased tuleks Venemaal asustada väljaspool suuremaid linnu. Täpsemalt Arktikasse. Originaalteksti saab lugeda rus.postimees.ee-st: “Piirialad peavad juba lähiajal nendega midagi peale hakkama ja seega ilmselt kuskile kaugemale,” võttis esineja probleemi kokku segases vene keeles. – “Minu projekt on selline: spetsiaalsete asulate loomine neile, kes soovivad avaliku ja erasektori partnerluse raames kolida riigi erinevatesse piirkondadesse väljaspool suuri linnu. Lisaks ei nõuta ametivõimudelt rahastamist ega pole vaja muuta seadusi.” Väljaanne kirjutab, et “Kornilovi sõnul leiavad kaasmaalased praegu võimalusi maa ostmiseks ehitus- ja äritegevuseks, kuid sellega kaasnevad teatud riskid ning riigiprogrammid “Kaug-Ida Hektar” ja “Polar Hektar” (ka “Arktika Hektar”) omavad piirkondlikke ümberasustamiskohustusi. Kornilov jätkab, et “see kõik ei ole veel süstematiseeritud, seega on see juhuslik ja kaootiline, mis peletab potentsiaalseid ümberasujaid ära”, kuid tema avaldusest ei selgu, kas migrandid ise asuvad elama kaootiliselt või on need föderaalprogrammid, mis on kaootilised ja juhuslikud. Peterburi foorumist sai palverännaku koht mitte ainult Kornilovile. Oma kohaloleku ja sõnavõttudega värvisid üritust ka poliitiline agitaator ja Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni juht Nikolai Meževitš ning Venemaale põgenenud erakonna Koos liige Oleg Ivanov: Viimane pühendas poole oma kõnest Aivo Petersoni kohtuasjale.