“Loomulikult nõrgast, killustatud ja otsustusvõimetust Euroopa Parlamendist,” vastab pealkirjas toodud küsimusele Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp. Euroopa Parlament on Kremli jaoks järjest olulisem sihtmärk, kuna tal on oluline roll liidu laienemisel, kinnitab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Piret Ehin. “Iga uue riigi liitumine eeldab parlamendi heakskiitu. Moskva on valmis paljuks, et ära hoida Ukraina, Moldova, Gruusia või Lääne-Balkani riikide liitumine Euroopa Liiduga,” ütleb Piret Ehin 9. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel. Propastop küsitles viis nädalat enne europarlamendi valimisi Kremli huvide ja mõjutustegevuse teemadel Tartu ja Toronto Ülikooli professoreid Andres Kasekampi ja Piret Ehinit. Millise Euroopa Parlamendi koosseisuga oleks pärast juunikuiseid valimisi rahul Venemaa president Vladimir Putin? ANDRES KASEKAMP (AK): Muidugi nõrga, killustanud, otsusevõimetu Euroopa Parlamendiga. See on Putini ja Kremli üldine siht lääneriikides, et lääne institutsioonid – nagu näiteks USA Kongress -, oleksid töövõimetud ja omavahel tülis. Kremli jaoks ei ole tähtis, kas neid abistavad parem- või vasakpoolsed. PIRET EHIN: Kuidas on Vladimir Putini jaoks kasulik eeldatav paremäärmuslike jõude osakaalu kasv Euroopa Parlamendis? (PE) Putini eesmärk on läänt nõrgendada ning Euroopa Parlamendi killustumine ja lõhestumine sobib selle plaaniga hästi. Paremäärmuslased on sageli ka euroskeptikud – nende püüd Euroopa Liitu (EL) nõrgendada ja lõimumist tagasi pöörata on vesi Kremli veskile. Putinile sobib killustunud rahvusriikide Euroopa, mis ei ole geopoliitilisel areenil mingisugune arvestatav tegija. Mitmed paremäärmuslikud ja parempopulistlikud erakonnad Euroopas (sh Alternatiiv Saksamaale ja Prantsusmaa Rassemblement National) on silma paistnud oma Venemaa-sõbralikkusega ning saanud Venemaalt ka raha ja tegutsemisjuhiseid. Prantsuse parlamendi mulluse raporti kohaselt on Marine Le Peni juhitav Rassemblement National loonud Vene režiimiga erisuhte, mis väljendub lähedastes vaadetes nii poliitikale kui geopoliitikale ning erakonna esindajad on parlamendis hääletanud viisil, mis on süstemaatiliselt kooskõlas Venemaa seisukohtadega. Euroopa Parlament on oluline mõjutustegevuse sihtmärk, sest selle tähtsus on viimastel aastakümnetel järjest suurenenud. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu kõrval keskne seadusandlik institutsioon ELis, mis võtab vastu seadusi, kiidab heaks Euroopa Liidu eelarve ning valib ametisse kõrgeid ametikandjaid, sh Euroopa Komisjoni presidendi. Paremäärmuslike jõudude tugev esindatus EPs võib aeglustada ja takistada oluliste seaduste vastuvõtmist. Määrused ja direktiivid, mida Parlament ja Nõukogu „toodavad“, mõjutavad 450 miljoni Euroopa Liidu kodaniku elu. Äärmuslased võivad Komisjoni poolt välja töötatud eelnõusid torpedeerida parlamendikomisjonides, nn kolmepoolsetel läbirääkimistel ning plenaaristungitel. Seadusandlike protsesside takerdumine mõjutaks otseselt Komisjoni võimet viia ellu oma tegevuskava ning nõrgendaks ELi. Euroopa Parlament ei otsusta välispoliitilisi küsimusi, sh sanktsioonide kehtestamist Venemaa suhtes, ent tal on oluline roll laienemispoliitikas. Iga uue riigi liitumine eeldab parlamendi heakskiitu. Moskva on valmis paljuks, et ära hoida Ukraina, Moldova, Gruusia või Lääne-Balkani riikide liitumine EL-iga. Ka selles küsimuses langevad paremäärmuslaste huvid suuresti kokku Kremli omadega. Paremäärmuslikud jõud on vastu liidu edasisele laienemisele muuhulgas sellepärast, et uute vaeste riikide liitumine tooks kaasa ulatusliku sisserände vanadesse ja jõukatesse liikmesriikidesse. Europarlamendi kontroll liidu eelarve üle tähendab, et EP-l on oluline roll otsustes, mis puudutavad näiteks rahaeraldamist EL kaitsevõime suurendamiseks või Ukrainale abiandmist. Lisaks on EP-l oluline roll aruteluplatsi, euroopalike väärtuste eest seisja ning arvamuste kujundajana, sh välispoliitilistes küsimustes. Millega seda põhjendada, et Putini-sõbralikud on just äärmusparteid? AK: Nii parem- kui vasakäärmused töötavad süsteemi vastu. Kui peavoolu erakonnad on midagi otsustanud, siis äärmuslased töötavad sellele vastu. Kui peavoolu erakondadel on üksmeelne arusaam, et Ukrainat tuleb toetada ja Putini režiimile tuleb vastu olla, siis äärmuslased leiavad oma põhjused, miks ka Ukraina küsimuses peavoolu vastu võidelda. Mis põhjustab äärmuslaste Kremli-meelsust? AK: Vasakäärmuslastel on jäänud tobe nõukaaegne nostalgia. Mõned vasakäärmuslased ei ole ikka veel aru saanud, et Venemaa ei ole Nõukogude Liit. Külma sõja ajal oli nende jaoks USA imperialismi kehastus ja Nõukogude Liit antiimperialistlik jõud, mis toetas vabadusliikumist Aafrikas ja Aasias ning seetõttu omas positiivset kuvandit.